Tekst: Rae Orbiit
Fotod: Romet Mikko, Karl Stefan Kivistik, Eliise-Margarethe Lepik
Kui koolimajas jookseb ringi viie klassi jagu värvikalt kahtlasi tegelasi, on õppetööle raske keskenduda. Aga just niimoodi septembri lõpus juhtus, sest Rae Gümnaasiumis toimusid traditsioonilised rebaste päevad.
Kolmapäevast reedeni pidid G1 õpilased ehk rebased täitma G3 õppijate ehk jumalate fantaasiarohkeid ülesandeid, mille hulka mahtusid nii iga-aastaseks klassikaks kujunenud toiduõudused kui ka originaalsemad ettevõtmised. Söögiampsude levinumate koostisosade hulka kuulusid näiteks mädarõigas, marineeritud seened, kalakonserv, beebipüree ja sinep.
“Tõsist eneseületust nõudis kõige kohutavam osa retsist, milleks oli kahtlase koostisega löga maitsmine - see pani ikka korralikult nägusid tegema ja vett kaanima,” meenutab Liia Helli Joamets (G1N).
“Söögivahetundidel anti meile juua mingit tomati-küüslaugumahla taolist jooki. Kõrvalt oli huvitav vaadata, kuidas teistele anti erinevaid söögiriistu, et söömine nende jaoks võimalikult keeruliseks teha,” kirjeldab Karlotta Mölder (G1D).
“Lõunasöögi ajal ütles mu jumal, et kahvlit pole vaja, ning pidin sööma tangidega,” täpsustab Karl Stefan Kivistik (G1N).
Romet Mikkole (G1N) pakkusid kõige rohkem nalja just sõprade ülesanded. „Eriti lõbus oli vaadata, kuidas õlale koputamise järel pidid nad tegema täiesti ootamatuid asju. Näiteks tuli mõnel neljakäpukile minna ja haukuda nagu koer. Teine pidi ennast maha viskama ja hakkama põrandal ujuma. Mõni pidi aga kõva häälega hüüdma, et ta on „paha poiss“. Selliseid olukordi oli raske tõsise näoga vaadata,“ jutustab Romet.
Karlotta peab enda üheks kõige naljakamaks ülesandeks seda, kui ta jalad ja käed kinni teibiti ning ta pidi mööda kooli ringi hüppama: “See oli küll veidi ebamugav, aga tekitas minus ja teistes palju nalja.”
Äärmiselt lõbusaks ja poriseks kujunes ka metsarets. “Pidime mudas roomama ning saime õli ja jogurtiga üle kallatud. Lisaks visati meid munadega, mis tegi kogu olukorra veel naljakamaks,” räägib Karl Stefan.
Mõned jumalad alustasid retsimist aga juba nädala alguses. Näiteks Mia Grit Sikkeli (G1D) ja mõne teise tema lennukaaslase jumalad kutsusid oma rebased teisipäeva õhtul metsa ja katsid neil silmad. „Kõndisime metsas ringi kätest kinni hoides,“ kirjeldab Mia Grit. „Tegime ka erinevaid mänge, mille kaotajad pidid midagi rõvedat sööma: terav kaste, beebitoit, jumalate special smuuti, sinep ja lõhepasta. Hambaid sai sel õhtul ikka mõnuga pesta, kuid vähemalt oli lõbus.“
Karl Stefan seevastu pidi ühel hommikul ärkama juba kell viis, kui jumal talle koju järele sõitis ning auku kaevama viis. “Õhtul viidi meid Pirita katakombidesse. Sinna minnes pidime kandma salle silmade ees ja olime umbes kaks tundi täielikus pimeduses. Kui lõpuks sallid ära võisime võtta, saime aru, et olime maa all ja pidime ise väljapääsu leidma,” meenutab ta.
Raskustest hoolimata jäid rebased uue kogemusega rahule.
“See nädal tõestas, et enese üle naermine on parim viis uude seltskonda sulandumiseks.
