Tekst ja fotod: Rae Orbiit
Kaisukarud, valged põlvikud ja veepüstolid – 16. mail meenutas Rae Gümnaasium pigem lasteaeda, sest abituurium pidas ülilustlikku tutipidu, mis tähistas ühtlasi õppetundide lõppu.
Juba enne kella kaheksat võis koolimaja ümber näha iseäralikke tegelasi, sest tavapäraste tumedate ja suhteliselt tagasihoidlike riiete asemel kandsid abituriendid hoopis erkrohelisi, roosasid ja kirjuid rõivaid, triibulisi nokamütse ning nunnusid mänguasju. Päev algas selle kireva seltskonna hommikuvõimlemisega, mis oli kehva ilma tõttu õuest aatriumisse üle toodud. Harjutusi näitasid ette G1 õpilased Inger Helekivi ja Laura Naudi, kes ei andnud lõpuklassidele armu – teha tuli nii kätekõverdusi kui kitsehüppeid. Viilijad eesotsas Cristofer Kösteriga said verbaalset piitsa maitsta.
Võhm väljas, jätkusid erinevad tegevused kella kolmeni pärastlõunal – selle eest oli hoolitsenud G1 õpilane Helena Pallo oma meeskonnaga. Näiteks kaunistas iga lõpuklass küpsisetordi ja pistis selle nahka. Kõik abituriendid kirjutasid paberilehtedele oma soovid praegustele üheteistkümnendikele, voltisid lehed lennukiteks ja saatsid aatriumis G2 õpilaste suunas teele. “Hoidke Kaldmäed,” kõlas neist üks.
G3A ja G3B olid oma klassidest teinud filmid, mille ühisvaatamine osutus ütlemata lõbusaks. Need linateosed paljastasid nii mõnegi saladuse kunagiste klassiekskursioonide ööelust ning tõstsid enimmainitud lõpetaja staatusesse Robin Iini – küll peeti teda kõige meeldejäävamaks karakteriks, küll pudeli otsas lõpetajaks (kokakoola-sõltlasena on selle joogi pudel tal tõepoolest kogu aeg käepärast).
Sooja tunde tekitasid Jüri Kooli direktor Liina Altroff ja keemiaõpetaja, praeguse G3A endine klassijuhataja Maarika Avloi, kes samuti lennufilmis sõna said. Kogu abituurium pidas oma endist kodukooli meeles ka sellega, et laulsid Jüri Kooli ees selle õppeasutuse hümni.
Tutipeo lõpuks võtsid G3 noored üksteisel kätest kinni ja jooksid järjestikku läbi suurema osa Rae Gümnaasiumi ruumidest – ka need, kus parasjagu õppetöö käis. Nii mõneski klassis oli pärast tegu, et märjaks pritsitud töölehti ja lauaplaate kuivaks saada. Lõbus oli aga kõigil. Ka märjakssaanutel.
