Tekst: Rae Orbiit
Foto: Loviisa Rähn
Milliste märksõnade ja teetähistega kirjeldavad meie õpilased oma uue kooliaasta esimesi kuid? Rae Orbiit võttis nende mõtted kokku.
Septembri ja oktoobri suurimate üllatuste ning toredaimate hetkede nimetamine läheb õpilastel kergelt.
“Kõige suuremaks üllatuseks oli see, kui palju nalja ja naeru õppetöö vahele mahub. Suvega oli täiesti ununenud, kui humoorikad koolikaaslased mul on,” lausub Helena (G2I). Ka Emma (G2A) nendib, et kõige toredam kogemus on jälle koos klassikaaslastega naerda ja jutustada. “Igatsus nende järele oli ikka suur,” lisab Emma.
Toredat seltskonda kiidavad ka need, kes alles tänavu sügisel Rae Gümnaasiumisse õppima tulid, kuna seetõttu läks neil uue kooliga harjumine ladusamalt, kui algul arvati.
“Kartsin kooli sisseelamist, aga see läks kuidagi väga sujuvalt ja muretult,” möönab Hanna-Brit (G1U). Adore Mia (G1A) arvab, et harjumise tegigi kergemaks see, et kõik klassi- ja koolikaaslased on nii lahedad.
“Kõige suurem üllatus on see, kui vastutulelikud ja mõistlikud kõik õpetajad on, sest teiste koolide gümnasistid rääkisid eelmisel aastal, kui raske on harjuda, et õpetajad ei tule neile vastu ega mõista nende muresid,” jätkab Adore Mia.
“Kõige suuremaks üllatuseks on nii toredad inimesed – nii õpilased kui õpetajad. Kõigiga, kellega olen jutule saanud, saan hästi läbi. Klass on väga tore,” lisab Karolina (G1U).
Positiivsete kogemustena nimetavad õpilased veel näiteks koolitoitu, mis olevat tänavu märgatavalt parem, ning sügisesi ühisüritusi: võrkpallivõistlust, rebaste nädalat ja spordipäevi.
“Tore oli ka võimalus käia vaatamas ja paitamas õppenõustaja Merilini kassi,” rõõmustab Laura (G2A).
Mõistagi jagub koolipäevadesse ka raskemaid hetki. Kui Laura, Helena ja Mirelli (G2I) meelest on matemaatika märksa lihtsamaks läinud ja paremaid tulemusi toonud, siis paljudele valmistab see aine jätkuvalt muret ning ka keemia ja ajalooga on nii mõnelgi keeruline seis. Suvise kaootilise elukorralduse tõttu ei läinud pahatihti ladusalt ka koolirütmiga harjumine, eriti kui pika vaheajaga oli enamik teadmisi ununenud, aga õpetajad hakkasid kohe hoogsalt õppetööga pihta.
“Kõige keerulisem ülesanne on tähtaegadest kinnipidamine,” lausub Lisette (G1A). Kuigi koolitööd on tal tulnud välja varasemast paremini, on trennide ja tiheda graafiku pärast tihti väsimus peal ja tahaks ainult magada.
Raskused ajaplaneerimisel on nii mõnelgi õpilasel seganud ka uurimistööde kirjutamist.
“Aga sellega tuleb lihtsalt algust teha ja siis läheb edasi paremini,” kinnitab Laura.
Kuid millised sõnad sobivad õpilaste meelest kõige paremini kahte esimest koolikuud kirjeldama? Lärmakas ja kaootiline, positiivne ja huvitav, raske ja väsitav. Ent kõige rohkem korduvad neli sõna: lõbus, kiire, töökas ja tegus. Just niisugune see koolielu ongi!
