Tekst: Anni Mänd
Foto: Liis Marii Kägu, Riina Mägi, Ingrid Mikk
Rae Gümnaasiumi noorte seas on tegijaid igal alal, kuid äsja tõusis eriliselt esile meie kooli teatritrupi Vaba Valik uus liige ja G1D õpilane Janmer Johanson, kes pälvis hiljutisel Betti Alverile pühendatud luulefestivalil näitleja eripreemia.
“Võrratu kogemus,” kirjeldab Janmer festivalilt saadud muljeid.
Betti Alverile pühendatud traditsiooniline luulefestival “Tähetund” kandis sel aastal tunnusmõtet: „Kõik ongi olemas, mida iganes suudan ette kujutleda”. Kokku osales 23 truppi, kelle etteasted olid Janmeri sõnul kõik omapärased ja huvitavad. “Teised trupid tundusid isegi meist tugevamad, aga arvestades, kui vähe meil harjutamiseks aega oli, tulime omadega väga hästi toime,” märgib ta.
Vaba Valik esitas lühinäidendi “Mina olen mull?”, mis rääkis kuuluvusest ja iseendaks jäämisest. Etteastet loodi umbes kuus nädalat, millest intensiivset harjutamist oli kolm.
“Tegime korra nädalas proovi, aga vahel tuli lisatunde juurde. Luuleloomingu põhjal näidendi kirjutamine on raske, kuid hea väljakutse,” ütleb Janmer.
Kui Janmer sai teada, et on pälvinud silmapaistva näitleja eripreemia, ei olnud tal aimugi, miks just tema selle sai. “Küllap olen lihtsalt nii äge ja silmatorkav,” arvab ta naljatamisi.
Auhind pole Janmeril veel käes, sest ta pidi festivalilt varakult koju tagasi minema, kuid fotode järgi teab ta, et sai autogrammiga raamatu “Kimbuke sinilolli”. Just seda Andres Ehini luulekogu on tema sõber Rudolf, kes samuti Vabasse Valikusse kuulub, kaua poeriiulitelt otsinud. Andres Ehini, tema tütre Kristiina ja abikaasa Ly Seppeli loomingule seekordne festival pühendatud oligi.
Kuigi paljud näitlejad tunnistavad, et lavale minek tekitab närvi, siis Janmer seda ei tunne: “Olen sündinud esineja ega ole kunagi lavahirmu tundnud.” Pigem tunneb ta end prožektorite valguses nagu järjekordses proovis. Paar väikest apsu seekord festivalil küll juhtus, kuid publik neid ilmselt ei märganud. Enne lavaleminekut tegi trupp oma väikese ühisrituaali üksteise toetamiseks: kõik panid käed kokku ning hüüdsid kooliteatri nime "Vaba Valik!", et see annaks neile energiat ja ühtekuuluvust.
Lapsena mängis Janmer palju rollimänge ja teatris käib ta alati hea meelega, kuid võiks sinna sattuda sagedamini. Näitlemisega alustas ta tõsisemalt alles käesoleval aastal, ent tunneb, et on alati olnud “näitlev ja dramaatiline inimene”. Vaba Valikuga liitus ta sõprade kutsel. “Meie lõbus seltskond ja väga tore juhendaja Ingrid Mikk on need, mis mind kõige rohkem innustavad.”
Janmeri jaoks peitub teatrimaagia eelkõige miljöös ja seltskonnas, kellega teatrit teha. Kuigi tulevikuplaane ta veel täpselt ei tea, soovib ta näitlemisega kindlasti edasi tegeleda.
Nagu laval, nii on Janmer ka tavalises koolikeskkonnas teistest eristuv ja silmapaistev.
